Milliseks riigiks tuleb Eesti muuta?

Kui praegune valitsus ametisse astus, teatas Taavi Rõivas, et Eestil polegi vaja suurt narratiivi. Nüüd on jõutud sinna, et sobiv visioon on uus põhjamaa. Sellise väikseks Soomeks muutumisest unistamise kõrval unustatakse need probleemid, mis tänast Eestit tegelikult kammitsevad ja meie arengut pidurdavad.

Täna on maad võtmas seisakumeeleolu. Inimesed ja ettevõtjad ei vaata enam sugugi nii optimistlikult tulevikku kui veel paar aastat tagasi. See, kuidas panna majandus ja palgad uuesti kasvama, on nende valimiste põhiküsimus ja selles osas on IRLil ka kõige selgem plaan. Rääkida, et teeme kõike täpselt nii edasi nagu siiani ja kõik läheb iseenesest paremaks, on lühinägelik ja vastutustundetu valijate lollitamine.

Eesti tuleb muuta selliseks riigiks, kus uued ja julged ideed on taas oodatud. Eesti tuleb muuta selliseks riigiks, kus riik on paindlik ja dünaamiline ning soosib arengut. Eesti tuleb muuta selliseks riigiks, kus probleemidele lähenetakse sisuliselt, mitte rahandusministeeriumis elukauget excelit põrnitsedes.

Üheks oluliseks piduriks, mis täna sellist arengut takistab, on Eesti omavalitsusüsteem. Omavalitsusjuhina ütlen otse – praegune olukord, kus omavalitsused on oma võimekuselt nagu siga ja kägu; kus inimestel on sisuliselt erinevad õigused ja võimalused sõltuvalt nende elukohast nagu keskajal; ja kus omavalitsused on keskvõimu jaoks tülikad putukad, keda tuleb igaks juhuks hoida nõrgana ja sõltuvana riigi abist, ei kõlba mitte kuhugi.

Omavalitsustel pole vaja otsida suurt narratiivi – see narratiiv, visioon ja eesmärk on kirjas juba selles sõnas endas. OMA ja VALITSEMINE. See peaks olema riigi ja kodaniku kõige lähem ja vahetum suhe. Ja see peaks olema kohaliku elu juhtimine selle kõige paremas ja mitmekülgsemas mõttes.

Täna see nii ei ole. Haldusreformi lõputu venitamisega on omavalitsused ära kurnatud ning pandud Rahandusministeeriumi lühikese lõa otsa. Valdav osa omavalitsusi ei suuda ning ülejäänutel ei lasta tegeleda sellega, mis inimestele tegelikult oluline on – investeerida koolivõrku, lasteaiakohtadesse, teedesse, transpordiühendustesse.

Selleks, et muuta omavalitsused oluliselt võimekamaks ning muuta nad tavaliste inimeste ja ka ettevõtjate jaoks uuesti tõsiseltvõetavaks partneriks:

  • Tuleb alustada haldusreformist, et anda Eestimaa küladele ja väikelinnadele uus võimalus. Seda tuleb teha kohe, sest 10 aasta pärast pole seda enam kellelegi anda.
  • Tuleb tagada omavalitsustele stabiilne, piisav ja valitsuse päevapoliitikast sõltumatu rahastus. See peab arvestama ka tegelikke olusid – kasvavaid piirkondi tuleb toetada ja mahajääjaid ka tegelikult aidata.
  • Tuleb vähendada üleliigset bürokraatiat ja kaotada maavalitsused. Tühistada tuleb ka sisutühjad ja bürokraatlikud piirangud omavalitsustele, mis takistavad otseselt piirkonna arengut ning ei arvesta omavalitsuste ja piirkondade eripäradega.
  • Tuleb luua pealinnaseadus, et tasakaalustada Tallinna mõju ning panna kogu pealinnaregioon tööle siinsete inimeste huvides.

Ainult nii muutuvad omavalitsused kohaliku elu veduriteks, kus on olemas see OMA ning heal tasemel VALITSEMINE. Ainult nii muutuvad omavalitsused kohaliku elu arendajaks ja tõsiseks partneriks ettevõtetele, vabakonnale, riigiaparaadile ja elanikele. Ja ainult nii on omavalitsustes kõige rohkem kasu tavalistele inimestele ja riigile tervikuna.

Palju õnne, Eesti Vabariik!

Täna on Eesti Vabariigi 97. aastapäev.

Me tähistasime hiljuti Tartu rahu 95. aastapäeva. Tartu rahulepingu kohta ütles Jaan Poska: “Tänane päev on Eestile kõige tähtsam tema ajaloos 700. aasta kestel – esimest korda määrab Eesti ise oma saatuse.“

President Lennart Meri, Viimsi valla aukodanik, nimetas Tartu rahulepingut meie riigi sünnitunnistuseks! Rahuleping lõpetas poolteist aastat kestnud Vabadussõja, milles Eesti oli kaotanud ligi 3600 meest ja ligi 14 000 mehe tervise, kuid Eesti oli võitnud oma iseseisvuse!

Julgus ja vaimustus oma riiki luua ühendas Vabadussõja alguspäevadel koolipoisid ja andekad väejuhid. Sellel väärikal päeval on kohane meenutada väejuht Laidoneri, kes tõiotsustava pöörde Vabadussõtta ja rajas teed Eesti iseseisvumisele.

26. septembril 1944 kirjutas Laidoner Nõukogude vanglas: „Riiklik iseseisvus on iga kultuuriliselt arenenud rahva suurim ideaal, ilusaim paleus. Et Eesti sai iseseisvaks… selles on teiste kõrval väike osa ka minu teeneid … ja selle oma töö eest ei karda mina vastutust ei ajaloo, ei inimeste ees.”

Mõeldes Laidoneri sõnadele vabadusest, siis tänasel päeval peaks iga eestlane leidma enda seest üles ühe tunde, mida võib-olla igapäevaselt ei osata märgatagi – see on armastus meie riigi ja isamaa vastu.

Eesti riik pole sündinud kergelt. Pildid meie ajaloost on teravad. Selged ja valusad. Helged ja elusad. Neis on meie lugu, mis kestab! Lennart Meri on välja öelnud lihtsa tõe – meist igaühest sõltub Eesti püsimine. Üksteise mõistmine ning toetamine on edasiviiv jõud.

Võiksime võtta tänasel päeval endale ühe väikse hetke, et mõelda, kuidas me saaksime olla koos veel tugevamad!

Eesti Vabariik elab igas väikses rakus, mille ehitamist Päästekomitee 97 aastat tagasi alustas ning mille rajamine kestab ja kestab. Valmis ta ei saagi, sest oma riik on järjepidev ja moraalselt igavene. Eesti riik sündis õhukesena, kuid jäi püsima mitte ainult tänu ajaloolisele õnnele, vaid toetus meie ühiskonnas juba toona pikale ja toekale kohalike omavalitsuste traditsioonile.

Riik hakkab peale omavalitsustest – kogukonnast. 215 omavalitsust moodustavadki meie riigi, territooriumi ja rahva! Mida tugevamad on omavalitsused ja tegusamad kodanikud, seda tugevam on riik! Mida tugevam on riik, seda kauem see kestab!

Mul on au olla ühe tugeva omavalitsuse vallavanem! Meie valla kodanikud on tublid ja aktiivsed ning seisavad hea selle eest, et Viimsi oleks Kodu suure algustähega nii noorele kui vanale.

Mulle meeldib Eesti, mis algab minu kodust Viimsis.

Mulle meeldib Eesti, mis teab oma juuri ja hoiab kokku! Soovin kõigile viimsilastele ja meie sõpradele palju õnne vabariigi sünnipäeva puhul!

Eesti võidab kõige rohkem kohaliku elu edendamisest

Delfile kirjutatud arvamusartikkel, link loole siin.

Eesti vajadusele lapsi saada ja kasvatada pööratakse tähelepanu juba pikka aega, kuigi negatiivseid trende – madalat sündivust ning hoogsat väljarännet – see pidurdada ei ole suutnud. Eesti riikluse jätkusuutlikkuse alustalad on tugevad omavalitsused. Kuid nendel on tõsiseks probleemiks elanike väljaränne, mille lähiaastakümne tulemus on rännak mööda pooltühja Eestit! Põhjus on tegelikult ju lihtne – ka 300eurone toetus kolmandale lapsele ei taga lasteaiakohta, kui pole isegi lasteaeda. Koolidega on lugu veel hullem – väikelast võib hoida ka vanaema või tädi, kuid kooliskäimist „varuõpetaja” asendada ei suuda.

Eesti suurim probleem on teatav ükskõiksus kohaliku elu arendamisel. Eesti omavalitsuskorraldus vajab tõsist reformimist – eestisugusel väikeriigil käib üle jõu 215 omavalitsuse ülevalpidamine. Minu arvates ei ole normaalne, et enamus omavalitsustest on suurim tööandja omavalitsus ise! Eesti vajab lisaks riigireformile ka terviklikku ja mõtestatud haldusreformi – seda tuleb teha targalt,  mitte ainult omavalitsuste piire liites, siis loob see kindlasti eeldusi tugevate omavalitsuste tekkeks.

On oluline, et toetataks edukaid – nii ettevõtlikke inimesi kui omavalitsusi. On oluline leida lahendused, kuidas luua vähem edukate baasilt uusi edukaid omavalitsusi. Samas on vaja luua eeldused kodulähedaste töökohtade tekkimiseks, sest see omakorda tagab tugevad ja võimekad omavalitsused.

Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, millel on piisavalt võimekust pakkuda kaasaegseid avalikke teenuseid ning tagada kvaliteetne ja turvaline elukeskkond. Selleks on vaja anda omavalitsustele tagasi nende võimekus, üle vaadata omavalitsuste rahastusmudel. Eriti on see oluline neile omavalitsustele, kus sünnib palju lapsi. Praegu on vastupidi – „kontrollitakse” kõige helgema tulevikuga kohalikke omavalitsusi, kus on tarvis kiire kasvuga kaasas käia –  koole ja lasteaedu on väga raske juurde ehitada, sest riiklik kohalike omavalitsuste rahastamispoliitika ei soosi seda vähimalgi määral. Jätkuvalt suurimaks probleemiks ja väljakutseks on elanike hoogne väljaränne, mille lähiaastakümne tulemus on rännak mööda tühja ja väljasurnud Eestit. Igav liiv ja tühi väli, lõhmus lõdisev – kui tsiteerida Karl-Martin Sinijärve üht Juhan Liivi algupärandile toetuvat värsistust.

Seepärast ei väsi kordamast: Eesti kestlikkuse alustalad on tugevad omavalitsused, kuid selleks tuleb anda neile võimalus oma rolli täita.

Viimsi ettevõtted avasid ühise infoportaali VisitViimsi.com

viimsi

Nädalavahetusel toimunud turismimessil Tourest 2015 tulid Viimsi ettevõtjad välja ühise veebiväravaga VisitViimsi.com. Portaal hakkab tegutsema virtuaalse infokeskusena, et tutvustada Viimsit põneva sihtkoha ning väärika elukeskkonnana. Ühiselt tegutsedes tahetakse turistide kõrval pakkuda laialdast infot ka kohalikele elanikele, et pakkuda neile rohkem võimalusi ja informatsiooni oma kodukoha avastamiseks. 

Viimsi spaamaastiku mitmekülgsus ei ole enam kellelegi uudiseks, samuti heade restoranide rohkus. Muuseume tuntakse järjest enam ja traditsioonilisi sündmusigi teatakse. Aga näiteks seda, et Viimsis on võimalus käia koos kaluriga hommikuti merel võrke panemas, sõita postipaadiga hülgevaatlusreisile, käia laupäevahommikuti ehedal taluturul või avastada silmapiiril paistvaid Viimsi väikesaari, ei tea tihti kohalikud elanikudki. Portaali üks eesmärk ongi jõuda välis- ja siseturisti kõrval kindlasti ka Viimsi enda elanikeni, anda infot piirkonna ajaloo, vaatamisväärsuste, restoranide, aktiivse puhkuse ja  lõõgastusvõimaluste kohta. Visitviimsi lehel saab olema ka ülevaatlik kultuurikalender, mis tutvustab igapäevaselt sündmusi ja ettevõtmisi, samuti tasub lehel pilk peal hoida, et osa saada erinevatest eripakkumistest ja sooduskampaaniatest. Kui hetkel käib veel veebilehe kiire arendamine, siis veebruari lõpuks loodetakse juba ka mitmes võõrkeeles nähtavad olla. Suvel on plaanis avada füüsiliselt tegutsev infokeskus.

Ma hindan ettevõtjate initsiatiivi kõrgelt. Viimsi vallale on VisitViimsi.com virtuaalse infokeskusena samm edasi kaasaegse ja kvaliteetse vaba aja teenuse pakkumise ning turismivõimaluste tutvustamise suunal. Rahvusvaheline teavitusportaal võimaldab üheaegselt jõuda nii eestlastest Viimsi külastajateni kuni kõigi inimesteni, kes Eestit ja Viimsit külastada soovivad. Viimsi valla üks eesmärk on turismi ja ettevõtluse edendamine, kohapealsete töökohtade loomine. Seepärast peame oluliseks tänapäevasel infotehnoloogilisel tasemel tutvustada meie poolsaare rikkalikke võimalusi – ajalugu, puutumata loodust, väikesaari ja puhkekohti.  Asume pealinnale nii lähedal, kuid paljud pruugi teadagi, et siin leiab vaheldust nii aktiivne kui rahu otsiv külaline kaasaegsel ja kõrgekvaliteedilisel tasemel.

Turismimessi ajal teevad Viimsi ettevõtjad hulganisti erinevaid põnevaid pakkumisi majutuseks, spaades lõõgastumiseks, muuseumikülastusteks, väikesaartele sõitmiseks jne. Veebiportaali avamise puhul loositakse välja ka uhkeid auhindu.

Projekti eestvedaja, Rannarahva muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on Viimsi väga põnev paik nii ajalooliselt, kui looduslikult ning ühisel häälel on kõiki neid võlusid, mida Viimsil pakkuda, kindlasti lihtsam välja hõigata: „Viimsi on kontrastide poolsaar. Siin kohtub meri ürgmetsaga, siin asuvad vanad kaluritalud kõrvuti 21.sajandi moodsate kodudega, siin on imelised romantilised väikesaared kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Viimsis on ka palju uusi elanikke, kes siia kolinud alles hiljuti ja kodukoha võimalustest eriti ei teagi. Nüüd on neil see koht, kust infot hankida,“ on Aasma ühise algatuse üle rõõmus.

Esitlesime Viimsi riigigümnaasiumi planeeringuvisioone

Eile esitlesime Viimsi vallamajas Haabneeme aleviku Tammepõllu maaüksusele riigigümnaasiumi rajamiseks vajaliku planeeringu visioone. Valminud töödega on alates 21. jaanuarist võimalik tutvuda Viimsi kooli aatriumis Randvere tee 8.

Planeerimisprotsessiga loodame me ühele poole saada 2015 aasta lõpuks. Seejärel alustame juba konkreetsete hoonete projekteerimisega ja loodame, et  1. septembril 2017 võime juba Viimsi Riigigümnaasiumi uksed avada.

Soovime ligikaudu 11 hektari suurusele alale luua tõeliselt väärika keskkonna, kus ideaalselt integreeruksid omavahel haridus, kultuur, sport ja vaba aeg. Lisaks riigigümnaasiumile on meil plaan luua võimalus uue multifunktisonaalse spordihalli rajamiseks ning määrata asukoht Viimsi valla Arengukeskuse hoonele, kus igapäevaseks tegevuseks vajalikud ruumid saaksid nii ettevõtlusinkubaator, kaugtöökeskus kui ka karjäärinõustamine ja lastekaitse.

Parima planeeringulahenduse väljatöötamisse on kaasatud mitmeid tuntud ja tunnustatud arhitekte nii kodu- kui välismaalt, oma nägemuse võimalikust ruumilisest lahendusest esitavad ka Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased.

Tahame 2018. aastaks, Eesti Vabariigi 100nda aastapäeva tähistamiseks, rajada kavandatava hoonestuse kõrvale pargi, millega loodame positiivseid emotsioone pakkuda nii viimsilastele kui meie külalistele.

Kogu protsess on kulgenud plaanipäraselt, arhitektid on teinud tõsisest tööd. Nüüd saame edastatud visioone rahulikult edasi mõtestada. Kõige olulisem selle planeeringu puhul on riigigümnaasium. Inimestele mõeldes näeme riigigümnaasiumi juures kindlasti spordihalli ning pargi-puhkeala, kuhu Viimsi elanikud saavad vaba aega veetma tulla.

Täna tutvustavad vallavalitsusele oma visioone erinevate arhitektuuri ja planeerimisvaldkonna koolkondade esindajad Rein Hansberg, Haldo Oravas, Oliver Alver, Karli Luik ja koostöös Tallinna Tehikakõrgkooli  Arhitektuuri Instituudi tudengitega ka maailmas tuntust pälvinud Jaapani arhitekt Tomomi Hayashi.

Viimsi sai täna 2015. aasta eelarve

Viimsi sai täna 2015. aastaks tasakaalus valla eelarve mahuga 25,5 miljonit eurot. Kui riigi eelarve eraldised saavad ametliku kinnituse, lisandub eelarvele veel umbes 3,5 miljonit eurot. Tänaseks on aasta aastalt kasvanud Viimsi valla eelarve maht ning see on jõudmas 30 miljoni euro ligi.

Valla eelarve kasvu peamine mootor on laekumised üksikisiku tulumaksust. Kasv on olnud pidev ja vahepealsed kriisijärgsed aastad kasvu oluliselt ei pidurdanud. Kui 2008. aastale järgnes kaks aastat väikest langust, siis 2012. aastal ületas tulumaksu laekumine 2008. aasta taseme. 2014. aastal laekus tulumaksu vallale 17 miljonit eurot ja 2015. aasta prognoos aastaplaani järgi on veel lisaks 5% 2014. aasta tegelikule laekumisele. Kokku prognoosime konservatiivselt 17,8 miljonit eurot maksulaekumisi.

2015. aasta investeerimistegevused eelarves lähtuvad vallale koostatud arengukavast.  Ehitame uue Lubja lasteaia 144-le lapsele, samuti uued kergliiklusteed, suurim nendest Tammneemest Randvereni. Plaanis on tõsta õpetajate palkasid ja taastada autosõidu juhilubade kompensatsioon Viimsi keskkooli õpilastele.

Ehitame Viimsi keskkooli juurde kergejõustikustaadioni, millest saab väga kaasaegne kunstmurukattega jalgpallistaadion. Juba lähipäevil kuulutame välja projekteerimis- ja ehitushanke. Veel on ettenähtud väiksemamahulised investeeringud valla teede parandamiseks, valla asutustele, sadamatele jne.

Vastavalt koalitsioonileppele jätkame koolides tasuta toiduraha katmist valla eelarvest. Seda kõikidel klassitasanditel, vaatamata sellele, et riigi eelarvest eraldatav koolitoidu raha ei kata kogu toiduraha maksumust koolides.

Viimsi valla nimi sai aasta lõpul mõningal määral kannatada seoses avalikkuses tõusetunud debatiga Tallinna lähivaldade eelarvete korrigeerimismenetluse algatamise vajadusega. Jutud valla raskest finantsolukorrast on alusetud, rääkimata korrigeermiskavast, mida Viimsi suhtes pole kunagi algatatudki.

Kõrgendatud tähelepanu oli tingitud sellest, et valla konsolideerimisgrupi netovõlakoormus oli 2013 lõpu seisuga ca 110%. Seadusega lubatud piir 60% oli siis ületatud, kusjuures Viimsi kui Eesti ühe suurima valla puhul loetakse halvaks näitajaks siiski 100%-list piiri.  Esialgsed analoogsed arvutused koostöös Rahandusministeeriumiga 2014. aasta lõpu kohta näitavad, et see oluline näitaja on langenud 90%-le. 2015. aasta lõpuks on valla eelarves arvestatud langemine veelgi kuni 75 protsendini.

Viimsi valla eelarve prognooside aluseks on Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga ning teiste finantsinstitutsioonide majandusprognoosid. Eelarve projekt on koostatud konservatiivselt, riskivabalt eelkõige tulude laekumise poole pealt, mis tagab katte kuludele.

Jan Trei: Kõige tähtsam uudis möödunud aastast on riigigümnaasiumi tulek Viimsisse

Intervjuu Viimsi Teatajale.

Jan TreiOleme Viimsi Teatajas tutvustanud abivallavanemaid ja nende tegemisi. Nüüd võtame aasta kokku vallavanem Jan Treiga.

Varasemalt on Jan Trei töötanud kommulaal ja ehitusvaldkonna ning haridus- ja noorsootöö ja sotiaalvaldkonna abivallavanemana, mistõttu jätkamine vallavanemana on loogiline samm.

Kuidas uus aasta tuli?

Ikka ilusasti. Ega teistmoodi tahtnukski. See ongi parim ajakasutus, kui saan olla koos abikaasa ja kahe väikese pojaga. Vanem poeg hakkas mullu koolis käima, tema tegemisi on tore jälgida. Samuti nagu väikemeest, kes peagi esimesi samme teeb. Meie pere seltsilisteks on koer ja kass.

Tutvustage ennast viimsilastele, kes Teid veel ei tea.

Viimsis olen elanud üle 8 aasta. Üle 10 aasta olen töötanud avalikus halduses eri ametikohtadel, näiteks Notarite Kojas juristina ja siseministri nõunikuna.

Minu hobid on jalgrattasõit metsas, ujumine ja mäesuusatamine. Olen ajaloohuviline. Hariduselt jurist, lõpetasin Tartu Ülikooli õigusinstituudi. Pooleli on magistriõpingud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste instituudis. Pean täiendõpet oluliseks, et olla kursis ja koguda uusi teadmisi avaliku halduse organisatsiooni juhtimisest Eesti kui Euroopa valitsemisstruktuurides.

Mis möödunud aastast eredamalt meelde jäi?

Mullused märksõnad on uus koalitsioonileping ja valla peamised arengusuunad.

3. mail moodustati vallavolikogu erakorralisel koosolekul uus võimuliit, mis lubas sõnadelt tegudele asuda. Kas saame juba esimestest pääsukestest rääkida?

Viimsi vald on üks neist vähestest omavalitsustest, mis aastaeelarve koostamisel kodanikega nõu peab – meil on kaasav eelarve. 2015. aasta eelarve koostamisel said viimsilased eelarve kujundamises kaasa rääkida 20 000 euro ulatuses. Kogukonna ettepanekul otsustasime selle summa ulatuses luua tublide laste stipendiumi fondi.

Kutsun viimsilasi märkama murekohti, avaldama arvamust ja kiitma tublimaid. Nagu ütleb vanasõna: kus viga näed laita, seal tule ja aita!

Koalitsioonilepingu allkirjastamiselt jäi kõrvu väljend „valla tasakaalustatud areng“, mida te selle all silmas pidasite?

Koalitsioonileping sisaldab kokkulepitud põhimõtteid, tegevusi ja väärtusi, mida kavatseme Viimsis lähiaastatel ellu viia. Usun, et uus vallavalitsus suudab tagada Viimsi igakülgse ja tasakaalustatud arengu.

Eeskätt keskendume kitsaskohtadele ja homsetele väljakutsetele. Need on lasteaia- ja koolikohtade loomine, vaba aja veetmise võimaluste avardamine, huvihariduse kättesaadavuse ja sportimisvõimaluste suurendamine. Samuti eakatele sotsiaalteenuste kättesaadavamaks tegemine. Olulised on kvaliteetne ja turvaline elukeskkond, korras teed ning valla ühistranspordivõrgu areng.

Mida tehtust peate oluliseks esile tõsta?

Alates 1. septembrist 2014 on Viimsi vallas õpilastele ühistransport tasuta. Samuti saavad alates 1. jaanuarist 2015 kõik Viimsi keskkoolis õppivad gümnasistid tasuta koolilõunat. Viimsi koolides on aastaid olnud tasuta koolilõuna 1.–9. klassidele ning tasuta koolitoidu pakkumine gümnasistidele on selle loogiline jätk.

Lisaks saime valmis Leppneeme muuli ehituse, mis peatus enne tänase koalitsiooni tööle asumist. Ehituse peatumine tõi omakorda kaasa muuli kallinemise. Enamik meist mäletab, et jakirjanduski käsitles teemat kombel, millest võis välja lugeda opositsioonilist ülespuhumise soovi. Olen kindel, et viimsilaste huvides polnud õige käituda kombel, millest keegi ei võitnud, vaid ehitustöö kallines.

Nimetasite uut arengukava. Mis on selle kandvad mõtted?

Peame kaasajastama Viimsi valla arengut suunavaid ideed ja avama kavandatavad muudatused avalikele aruteludele. Valla arengukava on Viimsi kõige tähtsam strateegiadokument, see on vallaelu korraldamise ja edendamise alus.

Arengukava võib käsitleda kui lähiaastate tegevusplaani, mis on ka aluseks vallaeelarvete koostamisel. Selles visioonidokumendis on lahti mõtestatud omavalitsuse tulevikuplaanid ja suundumused.

Arengukava kaasajastamisel arvestasime Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperspektiivi, et maksimaalselt kasutada Euroopa Liidu vahendeid nii avalike teenuste kui vajalike investeeringute tarbeks.

Valla arengukava üle peab vähemalt kord aastas toimuma avalik arutelu.

Seadusest tulenev kohustus on kindlasti väga hea võimalus koos kogukonnaga vallaelu kitsaskohad üles leida. Arengukava ajakohastamise ning tuleviku mõtestamise protsessi soovime kaasata valla elanikkonna, ettevõtjad, külavanemad ja kodanikuühendused.

Uut arengukava koostades kutsusime kõiki üles ettepanekuid esitama. Saimegi väga palju asjalikke ettepanekuid ja arvestasime neid võimaluse korral.

Oktoobri alul sai uus arengukava volikogus allkirjad. Mis selles dokumendis tänavuse aasta kohta ette nähakse?

Sel aastal on kavas mitu suurt investeeringut. Näiteks Viimsi Keskkooli kergejõustikustaadioni ehitus. Sinna tuleb ka kunstmurukattega jalgpalliväljak, kus saavad sportida ka professionaalsed jalgpalliklubid. Muidugi saavad staadioni kasutada kooli- ja lasteaialapsed.

Plaanis on rajada EL struktuurivahendite rahade eest 144-kohaline Uus-Pärtle lasteaed, mis peaks tuntavalt vähendama valla lasteaia järjekorda.

Arendame valla teedevõrku. Suurendame teehooldemahtusid, kuid rajame ka päris uusi turvalisi kergliiklusteid. Tahame alustada Randvere-Tammneeme ning Leppneeme-Randvere tee vaheliste valgustatud kergliiklusteede ehitust. Tammneeme-Randvere kergliiklustee rajamine on eriti oluline, et tagada naaberkülade laste turvaline koolijõudmine ja ühendada valla idaranniku kergliiklusteede võrgustik.

Laste turvalisuse huvides plaanime ehitada ka Pargi teele kergliiklustee.

Kas kooliga seotud sõnumeid on veel?

Hea hariduse alus on motiveeritud õpetaja. Plaanime üldhariduskoolide ja huvikoolide õpetajate palgatõusu, kuid hetkel ei saa veel kindlat protsenti välja hõigata.

Tahame taastada õpilaste juhilubade kompenseerimise, et meie lapsed saaksid kõik käia autokoolis. See parandaks liikluskultuuri ja –ohutust.

Mida plaanite ette võtta koolikohtade põuaga?

Kõige tähtsam uudis möödunud aastast ongi see, et allkirjastasime 15. detsembril haridus- ja teadusministriga koostöölepingu, mille kohaselt rajatakse Viimsisse hiljemalt 2018. aastaks 540-kohaga omanäoline ja huvitavate õppesuundadega riigigümnaasium.

Koole tuleb rajada sinna, kus on lapsi ja perspektiivi. 540 kohta võib esmapilgul tunduda küll väga palju, praegu on Viimsis näiteks 10.-12. klasside õpilasi 196, kuid see arv on vallas viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud . Praegu on Viimsis 6. klassi õpilasi – neid, kes 2018. aastal 10. klassi saaks astuda – tervelt 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku. Pealegi, Viimsi riigigümnaasium saab olema avatud mitte ainult valla õpilastele, vaid kogu piirkonna noortele. Aasta lõpus algatasime riigigümnaasiumi rajamiseks detailplaneeringu.

Millal uuendatakse valla üldplaneeringuid?

Oleme valla üldplaneeringute uuendamisega juba alustanud. Arengukava kinnitamise järel oli loogiline hakata üle vaatama ka valla üldplaneeringuid, mis on valla arengukava üheks strateegiliseks osaks. Praegu on töö pooleli Haabneeme ja Viimsi aleviku üldplaneeringute ülevaatamisega, lisaks on laual Viimsi valla teedevõrgustiku teemaplaneering, mis peaks andma tulevikunägemuse valla sõidu- ja kergliiklusteede võrgustikust.

Kuidas Viimsi Noortevolikogu valla juhtimisega hakkama sai?

1. detsembril Viimsi vallavalitsust juhtinud noored said ülesandega minu hinnangul väga hästi hakkama. Loodetavasti kujuneb sellest üle-eestilise noorsootöönädala raames läbi viidud uuendusest väärt traditsioon Viimsis. Mu meelest on väga oluline kaasata noori koduvalla arengusse, sest see kasvatab noortes usku ja tahet ka tulevikus ise suuri otsuseid langetada ja oskust vastutada.

Pealegi, kui korralikult kuulata oma valla noori, tajuda, millised on nende ootused ja lootused vallale, võib saada uusi ja täiesti värskeid mõtteid.

Kas on veel midagi, mis lõppenud aastal tehtud sai?

Kindlasti Rummu tee rekonstrueerimne. See oli ammune võlg vallakodanike ees. 10. septembril avatud Rummu teed oodati aastaid. Tee jäi taastamata, kui piirkonnas vee- ja kanalisatsioonitrasse rajanud ettevõte pankrotti läks. Rummu tee sai uue asfaltkatte, rajati teepeenrad, maasse paigaldati tänavavalgustuse reservtorud, tehti heakorratöid, korrastati sadeveekaev ja teekattemärgistus.

Aasta lõpus valmis Randvere kooli valgustatud spordiplats, mis on mõeldud tervele kogukonnale.

Asutati Siseturvalisuse nõukoda. Milleks?

Asutasime vallavalitsuse juurde Siseturvalisuse nõukoja, et pidevalt seirata valla turvalisuse probleeme. Nõukotta hakkavad kuuluma spetsialistid Politsei- ja Piirivalveametist, Päästeametist, MTÜst Naabrivalve koos Viimsi Naabrivalvega, vabatahtlikud merepäästeseltsid, Tallinna Kiirabi, kohalikud konstaablid, Kaitseliidu ja turvaettevõtete esindajad.

Teine turvavaldkonna uudis puudutab omavalitsuse valmisolekut kriisisituatsiooniks. 30. septembril korraldas Põhja Päästekeskus (PKK) päästeõppuse Nargen 2014, kus legendi kohaselt sai Naissaarel hooletust lõkketegemisest alguse suur maastikupõleng. Umbes 25 ha haaranud põleng seadis ohtu saarel peetud muusikafestivali 275 osalejat. Julgen väita, et kuigi legend nägi ette inimeste evakueerimist Tallinnasse, oli Viimsi täiesti valmis sündmusele reageerima.

Viimsi annab suurvalla mõõdu välja?

Viimsist on saamas terviklik elukeskkond, võiks isegi öelda, et tõmbekeskus. Elukeskkond paraneb lähiaastatel veelgi – peale riigigümnaasiumi ja Eesti suurima veekeskuse on kerkimas uued kaubanduskeskused, valda tulevad nii Rimi kui Selver. See toob valda ka uusi kodulähedasi töökohti. Viimsi Marketi II korrusele rajatakse kaasaegseid büroopindu, mille järgi on suur vajadus.

Alles mõne kuu eest avati Viimsi SPA laiendus koos pubiga, asetati nurgakivi juba Eesti suurimale veekeskusele, avati Viimsi Kino – see on kindel märk ka vabaajateenuste kättesaadavuse paranemisest. Sellest, et vallal tekib arvestatava keskuse mõõde, annavad märku ka iga-aastased tähtsündmused, näiteks Viimsi heategevusball ning mullu ellukutsutud Viimsi Kirikutenädal.

Toon eraldi välja veel Rannarahva muuseumi ja Viimsi Püha Jakobi kiriku mitmekülgse töö – näitused, üritused ning kontserdid.

Eesmärgid on elus olulised, kuid veel olulisem on protsess – tore peab olema iga päev!

Miks ma kandideerin Riigikokku?

janHea sõber!

Mina olen Jan Trei, Viimsi vallavanem.

Olen otsustanud kandideerida Riigikokku, kuna oman pikaajalist töögemust avalikus halduses ja omavalitsusjuhina. Soovin omandatud kogemusi ja oskusi ära kasutada kevadel alustava uue Riigikogu koosseisu töös.

Harjumaalane olen olnud üle 10 aasta. Viimased kaheksa aastat olen olnud Viimi valla elanik. Olen hästi kursis Harju maakonna elu ja probleemidega. Tunnen hästi maakonna omavalitsuste hingeelu, põhimuresid ja väljakutseid!

On alati hea, kui Riigikokku läheb inimesi, kes omavad värsket omavalitsustöö kogemust ning tajuvad Eesti elu tegelikke probleeme. Ütlen ausalt, et tunnen muret Eesti tuleviku pärast! Eestil seisavad eest tõsised väljakutsed, millega tuleb juba täna ükskord tegelema hakata.

Eesti riikluse jätkusuutlikkuse alustalad on tugevad omavalitsused! Tõsiseks probleemiks on kujunenud elanike väljaränne väiksematest omavalitsustest, mille lähiaastakümne tulemus on rännak mööda pooltühja Eestit!

Eesti omavalitsuskorraldus vajab tõsist reformimist. Eestisugusel väikeriigil käib üle jõua 215 omavalitsuse ülevalpidamine! See ei ole normaalne, et enamuses neist on suurim tööandja omavalitsus ise!

Vajame tugevaid omavalitsusi, kellel on piisavalt võimekust pakkuda kaasaegseid avalikke teenuseid ning tagada kvaliteetne ja turvaline elukeskkond! Selleks on vaja anda omavalitsustele tagasi nende võimekus, üle vaadata omavalitsuste rahastusmudel!

Eesti vajab lisaks riigireformile ka terviklikku ja mõtestatud haldusreformi!

Kui haldusreformi targalt teha ja mitte ainult omavalitsuste piire liita, loob see kindlasti eeldusi tugevate omavalitsuste tekkeks.

Teeme ükskord haldusreformi ära! Enam halvemaks ju minna ei saa…

Toetada tuleb ka edukaid omavalitsusi ning leida lahendused, kuidas luua vähem edukate baasilt uusi edukaid omavalitsusi. Vaja on luua eeldused kodulähedaste töökohtade tekkimiseks omavalitsustes! Töökohad omakorda aitavad ja tagavad kaasa tugevate ja võimekate omavalitsuste tekkeks!

Kui inimesel on kindel ja hästi tasustatud kodulähendane töö, võimalus saada kvaliteetseid kodulähedasi avalikke teenused, turvaline ja elamisväärne elukeskkond – siis see ongi eesmärk, mille poole tahaksin Eestit viia!

Tugevad omavalitsused tagavad tugeva ja jätkusuutliku Eesti!

Loosungitega riiki ei juhi! Asume tegudele!

Sinu kandidaat Harju- ja Rapla valimispiirkonnas

nr 433 JAN TREI